asjad hingelt ära, kuna jagatult on mure kergem kanda vol2
Järgnev tekst ei ole mõeldud kellegi konkreetse maha tegemiseks, ammugi mitte enda upitamiseks. Kõik konkreetne on tegelikult juhuslik. Mul ei ole inimeste vastu midagi. Aga mulle meeldib muusika. Eestis on agressiivselt pead tõstmas mingi seletamatu nähtus, mida osa vist liigitab ühe kunstivormi alla, millesse ma võrdlemisi kirglikult suhtun. Nimelt on järjest juurde tekkimas mingeid rõõmsaid kollektiive, kes üdini positiivselt positiivset muusikat teevad. No kuulge... ? Tegelikult on see vist toimunud juba küllaltki pikka aega, aga minu jaoks kuskil sügaval peas, nende asjade taga, mis reaalselt kuidagi suuremat pilti mõjutavad. Me kõik teame kes on lihtsate ütlemiste ja siiraste tundmiste maaletooja. See tekst ei räägi sellest konkreetsest mehest paraku. Mul ei ole puhaste ja siiraste tunnete vastu midagi, paraku kogesin neid ilmselt viimati imikuna. Tol ajal ei suutnud ma neid, arusaadavatel põhjustel, enda jaoks kuidagi lahti mõtestada. Oma teadlikus elus puudub