evil rap warlords

Disclaimer: tegu on esimese (ja tõenäoliselt ka viimase) seeriaga uuest rubriigist “OBJEKTIIVSE KUNSTITÕE VÄLJASELGITAMISE SHITBUCKET CHALLENGE!”, kus mõni N6ukogu liige sunnib end läbi seedima mõne teise liikme veidrat favoriiti. Järgnev on mõistagi pühendatud Aarele. Millises koguses on vaja kuulata sedalaadi bändi nagu Blink-182 , et saada küllaldane alus ütlemaks: jah, see on ikka tõepoolest üks sügavalt põlastusväärne nähtus; hullem kui katk ja AIDS üheskoos? Sellest küsimusest asi hargnebki. Vaikimisi arvaks, et mitte just eriti suures koguses – täpselt nagu ei tarvitse proovida kohaliku rotiburksiputka tervet menüüd või kontrollida eraldi iga vandenõuteooriat, mida su ufoloogist sõber sinuga jagab. Ometi langeb juhul, kui usaldusväärne allikas mõne sellise repertuaari seesmistele erinevustele osundab, tõendamise kohustus üldistaja kaela ning siis pole enam lähemast tutvumisest pääsu. Mis siis pildil üldiselt valesti on? Miks ärritab Blink-182 rohkem kui mõni muu suvali

12. Jarek Kasar: Liiga Palju Viiuleid --------------------------------------------------------------- 11. Angel 1: Allegra Bin 1   --------------------------------------------------------------- 10. Ras Kass & Apollo Brown: Blasphemy --------------------------------------------------------------- 9. Clark: Clark --------------------------------------------------------------- 8. Lone: Reality Testing --------------------------------------------------------------- 7. Flying Lotus: You're Dead --------------------------------------------------------------- 6. Aphex Twin: Syro Aphex Twin: Syro u473t8+e (Piezoluminescence Mix) // otsige ise --------------------------------------------------------------- 5. Dntel: Human Voice --------------------------------------------------------------

Istung 21 by Paadimeister on Mixcloud

"This is the 4th single from our debut album 'Silent Machine'. The video was funded by our awesome supporters, breaking a world record for the highest amount successfully crowd funded for a music video ($45,000) - that was our target. We actually crowd funded $52,600."

Istung 19 by Paadimeister on Mixcloud

Järgnev tekst ei ole mõeldud kellegi konkreetse maha tegemiseks, ammugi mitte enda upitamiseks. Kõik konkreetne on tegelikult juhuslik. Mul ei ole inimeste vastu midagi. Aga mulle meeldib muusika. Eestis on agressiivselt pead tõstmas mingi seletamatu nähtus, mida osa vist liigitab ühe kunstivormi alla, millesse ma võrdlemisi kirglikult suhtun. Nimelt on järjest juurde tekkimas mingeid rõõmsaid kollektiive, kes üdini positiivselt positiivset muusikat teevad. No kuulge... ? Tegelikult on see vist toimunud juba küllaltki pikka aega, aga minu jaoks kuskil sügaval peas, nende asjade taga, mis reaalselt kuidagi suuremat pilti mõjutavad. Me kõik teame kes on lihtsate ütlemiste ja siiraste tundmiste maaletooja. See tekst ei räägi sellest konkreetsest mehest paraku. Mul ei ole puhaste ja siiraste tunnete vastu midagi, paraku kogesin neid ilmselt viimati imikuna. Tol ajal ei suutnud ma neid, arusaadavatel põhjustel, enda jaoks kuidagi lahti mõtestada. Oma teadlikus elus puudub

The mayor of Los Angeles declared July 24th " Josh Freese Day " in Los Angeles. Tegelikult oli see tüübi enda nali. Tähistada võib ikka. :) http://www.youtube.com/watch?v=IES1HY0cwwY

Üle pika aja midagi mis on väärt vaatamist.

Kui puudub kogemus saada jalaga munadesse, ent valu tunda hoopis peas ja samal ajal kõrvust verd pritsida, siis see album on hea algus. Ma tean ise ka, et antud võrdlus on pigem labane, aga kui sellist võrdlust kuskil kasutada, siis on see siin.  Tegelikult selle albumi kuulamine muidugi valu ei tekita, veritsema ei pane, vale oleks öelda ka labane. Paraku võib aga naaber tulla jalaga vehkima. Tegu on kraamiga, mida julgen soovitada ainult edasijõudnud muusikasõbrale. Algaja võib esmasel tarbimisel (teist ilmselt ei tule) ennast täis teha, kasutades väljendeid nagu: "Miks ta karjub?", "See paneb mul pea valutama!", "Miks meloodiat ei ole?" Plaadi avalugu võib selle viimase väljaütlemise kahtlemata esile kutsuda, kuna mingist meloodiast juttu ei ole ka. Selle korvab aga fakt, et kasutatud on mingi geniaalset valemit, mida vähemalt minule koolis matemaatika tunnis ei õpetatud. (Taavi, lase seda plaati oma vanaemale, äkki ta oskab aidata?) Võibolla se

Täna räägin sellest, miks see bänd on maailma parim. Taavi, sinu eelmine post ütleb, et keegi Itaaliast loopis midagi kuhugi lõuendile. Ma olen sinuga jälle nõus. See muidugi ei puutu asjasse, kuna me ei võrdle. Need tüübid, kellest ma tahan rääkida, võtsid ette ja mõtlesid kokkuvõttes läbi, mida nad soovivad joonistada. Ma pean tunnistama, et ma olen tegelikult väsinud nende kuulamisest, kuna see on võtnud juba päris suure osa mu elust. Muidugi tekib hetki kus, ma jõuan selleni jälle tagasi, nagu ka praegu mängib mulle taustaks nende stuudio live. Ma ei kahetse. Esmapilgul tundub, et tüübid mängivad toredalt popmuusikat. Ega seda nad teevadki, aga sõna "toredalt" on antud kontekstis alahindamine. See kuidas see sound on läbi mõeldud on midagi sellist, mida ei ole mitte keegi kunagi teinud. Ma väidan, et kui lugeja/kuulaja ei ole nõus, siis too inimene ei süvene või ei ole pädev neid skeeme lahti mõtestama. Tehnilises plaanis, oluliselt mahajäänuna igasuguses pil

Jäin küll veidi hiljaks peole, kuid otsustasin prokrastineerimise lõpetada ja lõpuks eelmise aasta plussid ning miinused muusikas üles loetleda. Ärge siis pahandage. 5. Killer Mike - R.A.P Music Erinevalt El-P enda albumist, mida ma veidi allpool hiljem lahti seletan, oli see album täiesti positiivne üllatus. Tugev produktsioon ja vihaselt laetud lüürika suutsid R.A.P Musicu aasta esiviisikusse mahutada. 4. Blockhead - Interludes After Midnight Blockheadilt ei osanudki midagi väga oodata, arvestades et tema iga järgmine album peale 2004 aasta debüüti oli kerge pettumus. Ilmselt võttis kriitikat kuulda, sest Interludes After Midnight kombineerib Music by Cavelighti depressiivse saundi 8 aastaga kogutud skillsidega ning lõpp-produkt on äärmiselt meeldiv. Kahjuks on enamustele see album täiesti kõrvadest mööda läinud. 3. Electric Guest - Mondo Üsnagi tundmatu duo sai Danger Mouse’i abiga anda välja oma debüütalbumi mis kummalisel kombel on paljude radarilt kõr

Sellest rubriigist saab alguse minu teekond paremaks inimeseks muutumisel, kuna siin elan ma kirjutades välja need negatiivsed emotsioonid mis mind valdavad, kui minuga juhtub midagi sellist, nagu järgnevalt kirjas on.  Niiet nüüd Taavi sa ei pea siin üksi kirjutamas käima, vaid vahest saad tulla ja lugeda ka sellest kui valesti maailmas asjad on. Või no vähemalt selle ühe korra. :) Sattusin kuulama vastu oma tahtmist Lenny Kravitzit, ja nii juba teist korda lühikese perioodi jooksul. Tema muusika ei ole mulle kunagi meeldinud ning sellepärast ma ka pole süvenenud tema tegemistesse. Üldiselt olen üritanud vältida tema kuulmist, kui nüüd peale sunnitult riivas see mind nii sügavalt. Jah, ma tunnistan, et mees on edukas ja puha, aga olgem ausad, inimesed kõik ei analüüsi seda, mida nad kuulavad või kuulevad, ja nii juhtubki, et mingit jubedat solki müüakse palju. Seal tulevad mängu juba teised hinnangud. Mehel oli kunagi üks hea kitarririff, mida ilmselt iga inimene maailmas on kuulnud

Vaadates Taavi selle aasta listi, tekkis tahtmine enda oma ka kokku panna. Ei hakka pingerida tekitama,  vaid panen lihtsalt kirja need, mida selle aasta uuest kraamist tarbisin. Siiski on esimene koht raudselt kindel.  Taavi - räpp? Ariel Pink's Haunted Graffiti - Mature Themes                                          Deftones – Koi No Yokan   Twelve Foot Ninja - Silent Machine   Vahest juhtub isegi seda, et keegi peale minu omab ka arvestatavat muusikamaitset, mitte nagu Taavi, kes kuulab räppi. :) Soovitas mulle Ants-Rasmus Tartu kõige kõvema räpimehe sünnipäeval, aitäh Sulle! Kusjuures plaadi nimilugu, mis minu kõrvu kõige esimesena jõudis, on plaadil üks nõrgemaid.  Pean endale ikka aegajalt meelde tuletama, et mulle meeldib muusika, kuna mingil põhjusel suudetakse üldpilt ära rikkuda mingite tobedate kostüümide või üldise lähenemisega. Sama probleem oli mul ka järgmise rühmitusega. 22 - Flux  

plaat kõlab nagu kümneid hulle jamesbrowne oleks lastud aafrikasse lahti - jooksevad ringi ja karjuvad "yaaaoow" ja "whooaw" koguaeg. äge. nagu see näiteks

Selle projekti otsa (Damon Albarn, Tony Allen ja Flea pluss erinevad) koperdasin mingi üle kuu aja tagasi ja kohe kui ma Youtube´i riputatud lugusid kuulsin (eriti "the Moon´i) siis pärast seda vist iga päev uurisin, et ega leaki pole välja tulnud. Aga nagu ikka, kui plaat lõpuks välja tuli, siis ei jäänud ma sellega loomulikult kohe üldse rahule. Sampole ja Patkale sai pubis ka kurdetud, et polnud suurem asi ja lõpetasin kuulamise poole plaadi pealt. Tundus, et on kuidagi steriilne ja liiga täpne jne. Laivid on nagu nad alati on olnud - lükkavad ootused lakke, sest puudujääke saab ajada kvaliteedi kaela ja eeldada, et stuudio kraam on parem. (näiteks Rage Against The Machine´i & Tool´i - Revolution). Agaaaa... Täna laenasin töökaaslase Audio Tehnica kõrvaklappe ja kuulasin uuesti. Ja kuulasin võrdluseks ka laive. Stuudio album oli nüüd kohe ikka vägahea. Oli täpselt selline funk nagu ma ootasin... võibolla küll mitte nii sundimatu kui Marseilles laivid kuid mis siin ikka t

Istung #18 - sinine kevad by Evilrapwarlords on Mixcloud muusikat, mille saatel porilombis seistes päikesesse vahtida ja suitsu teha. Embryo feat. Charlie Mariano "Bambus Railway" - Live ( April 1977) Brian Auger's Oblivion Express "Voices Of Other Times" - Closer To It! ( CBS 1973) Rahsaan Roland Kirk "Pedal Up" - Bright Moments ( Atlantic 1974) Khan "Stargazers" - Space Shanty ( Mantra/Deram/Polydor 1972) The Slapped Eyeballers "Or At Least" - Sloppy Future Manipulations ( Sonar Kollektiv 2006) Madlib "Track #15" - Medicine Show No. 12: Raw Medicine [Madlib Remixes] ( Madlib Invazion 2011) Dimlite "Orchard-wards" - Grimm Reality Bonus 7" ( Now-Again 2011) Ghostpoet "Run Run Run" - Peanut Butter Blues & Melancholy Jam ( Brownswood 2011) The Mary Lou Williams Trio "Pale Blue" - Free Spirits ( Steeplechase 1975)