evil rap warlords

Jäin küll veidi hiljaks peole, kuid otsustasin prokrastineerimise lõpetada ja lõpuks eelmise aasta plussid ning miinused muusikas üles loetleda. Ärge siis pahandage. 5. Killer Mike - R.A.P Music Erinevalt El-P enda albumist, mida ma veidi allpool hiljem lahti seletan, oli see album täiesti positiivne üllatus. Tugev produktsioon ja vihaselt laetud lüürika suutsid R.A.P Musicu aasta esiviisikusse mahutada. 4. Blockhead - Interludes After Midnight Blockheadilt ei osanudki midagi väga oodata, arvestades et tema iga järgmine album peale 2004 aasta debüüti oli kerge pettumus. Ilmselt võttis kriitikat kuulda, sest Interludes After Midnight kombineerib Music by Cavelighti depressiivse saundi 8 aastaga kogutud skillsidega ning lõpp-produkt on äärmiselt meeldiv. Kahjuks on enamustele see album täiesti kõrvadest mööda läinud. 3. Electric Guest - Mondo Üsnagi tundmatu duo sai Danger Mouse’i abiga anda välja oma debüütalbumi mis kummalisel kombel on paljude radarilt kõr

Sellest rubriigist saab alguse minu teekond paremaks inimeseks muutumisel, kuna siin elan ma kirjutades välja need negatiivsed emotsioonid mis mind valdavad, kui minuga juhtub midagi sellist, nagu järgnevalt kirjas on.  Niiet nüüd Taavi sa ei pea siin üksi kirjutamas käima, vaid vahest saad tulla ja lugeda ka sellest kui valesti maailmas asjad on. Või no vähemalt selle ühe korra. :) Sattusin kuulama vastu oma tahtmist Lenny Kravitzit, ja nii juba teist korda lühikese perioodi jooksul. Tema muusika ei ole mulle kunagi meeldinud ning sellepärast ma ka pole süvenenud tema tegemistesse. Üldiselt olen üritanud vältida tema kuulmist, kui nüüd peale sunnitult riivas see mind nii sügavalt. Jah, ma tunnistan, et mees on edukas ja puha, aga olgem ausad, inimesed kõik ei analüüsi seda, mida nad kuulavad või kuulevad, ja nii juhtubki, et mingit jubedat solki müüakse palju. Seal tulevad mängu juba teised hinnangud. Mehel oli kunagi üks hea kitarririff, mida ilmselt iga inimene maailmas on kuulnud